Posts Tagged ‘Fookus’
Päev 21. Millele keskendud, seda saad – keskendu võimalikule.
Pildi autor Flickri kasutaja benefit of hindsight.
Seda on enda juures kõige raskem aru saada – mis on sinu pimekohad. Need on faktid, mida sa ei taha endale tunnistada ja asjad, millest sa pole isegi teadlik – ka parima tahtmise juures ei saaks sa neid endale tunnistada. Tavaliselt oleme aga teiste inimeste jaoks kui avatud raamatud – meie nõrkused ja pimekohad paistavad ülihästi teistele välja. Sama kehtib ka siin – minul kui blogi kirjutajal on kindlasti palju veidrusi, imelikke harjumusi ja hoiakuid, mis siit välja paistavad. Minu enda jaoks on minu mõttemaailm mugav koht (veedan ma seal ju kogu oma päeva), aga lugeja jaoks, kelle hoiakud ja mõtteharjumused erinevad minu omast, paistavad need välja kui punane lipuke valgel taustal.
Ja niimoodi me oleme endale seadnud üles lõksud – me ehitame oma peas üles maailma. Me konstrueerime mudelid sellest, mis on võimalik ja mis on võimatu. Meie jaoks tundub see millegipärast olevat elulise tähtsusega mitte ületada neid piire. Kas see on ühiskonna poolt seatud norm või tuleneb see mingist muust vajadusest, ma ei tea, aga nii me teeme.
Piirangud on meie pimekohaks. Me ise ei mõista, et me oleme enda teele seadnud tõkkepuu.
Aga sama palju kui see tõkkepuu on nähtamatu, on ta efektiivne – ta hakkab mõjutama seda, kuidas me oma elu elame. Kui me oleme täie kindlusega loonud endale maailmapildi, kus pole võimalik saada rikkaks, edukaks, õnnelikuks või mis iganes su eesmärk võib olla, siis sa muud ei näegi kui piiranguid.
Kas sa oled piirangutele või võimalustele keskenduv inimene?
Sul on olemas mingi harjumuspärane fookus. See on sisse kulunud teekond sinu närvirakkude vahel, mis ühendab erinevaid ettekujutusi. See on see, mille peale sa oled harjunud mõtlema.
Kas sa mõtled sellest, kui igav, saamatu, nõrk, tagasihoidlik, oskamatu, halbade harjumustega sa oled? Või mõtled sa sellest, mida kõike sa võid saavutada, kui sa hakkad enda piire laiendama?
Sest see on nii – see, mille peale sa mõtled, seda sa ka vastu võtad.
“We become what we think about all day long.” -Earl Nightingale.
Kui sa keskendud pidevalt oma puudustele, isegi kui sa teed seda sellest vaatenurgast, kuidas nendest üle saada, siis sa kasvatad nende võimu enda üle.
See on paradoksaalne, aga kui sa mõtled oma piirangutest, isegi kui sa mõtled, et kuidas seda ületada, siis su piirangud hakkavad ikkagi kasvama.
Eesmärk on oma piirangutest budistlikult lahti lasta (zenilik seis) ja neist mitte hoolida.
Jah, neist peab olema teadlik ja nad ei tohiks suruda oma pimekohta ja neid ignoreerida. Aga neile pole mõtet keskenduda. Lase lahti.
Hinga vabalt. Unusta kõik mõtted.
Ja nüüd tekita üks uus mõte – kuhu sa tahad liikuda?
Mõtle selle peale, kuhu sa tahad välja jõuda.
Pole mõtet elada oma elu, reageerides välistele sündmustele ja oma keskkonnale.
Rahuldav elu on vaid selline, mis luuakse oma sisemistest ettekujutustest lähtuvalt. Vormi maailma oma ümber, mitte ära lase maailmal sind ennast vormida.
Too oma “kontrollkese” sissepoole, ehk lihtsamalt öeldes – hakka nägema maailma nii, et sina mõjutad seda ja sina lood seda.
Sest väljastpoolt tuleb väga vähe mõjutusi, mis looksid sulle parema elu kui ta praegu on. Sul võib olla mõni hea toetaja, kes sind edasi lükkab ja motiveerib sind saavutama, aga selleks, et tema saaks sulle mõjuda, pead sina kõigepealt võtma vastutuse oma elu eest ja hakkama reaalselt midagi korda saatma.
Vaata oma sisemisse vaimusilma ja näe, mis seal peitub. Ja too siis see kõik oma seest välja ja lase sellel väljenduda reaalses maailmas.
Hakka looma elu oma ümber.
Siis saavad su toetajad sind ka aidata. Ja nii saad sa endale leida juurde ka uusi hoolivaid inimesi, kes näevad head asja ja panevad sellele oma käe alla.
Keskendu võimalikule, mitte võimatule.
Peep.
