Maailm on sinu auster! (Peep Pullerits)

Pildi autor Flickri kasutaja benefit of hindsight.

Seda on enda juures kõige raskem aru saada – mis on sinu pimekohad. Need on faktid, mida sa ei taha endale tunnistada ja asjad, millest sa pole isegi teadlik – ka parima tahtmise juures ei saaks sa neid endale tunnistada. Tavaliselt oleme aga teiste inimeste jaoks kui avatud raamatud – meie nõrkused ja pimekohad paistavad ülihästi teistele välja. Sama kehtib ka siin – minul kui blogi kirjutajal on kindlasti palju veidrusi, imelikke harjumusi ja hoiakuid, mis siit välja paistavad. Minu enda jaoks on minu mõttemaailm mugav koht (veedan ma seal ju kogu oma päeva), aga lugeja jaoks, kelle hoiakud ja mõtteharjumused erinevad minu omast, paistavad need välja kui punane lipuke valgel taustal.

Ja niimoodi me oleme endale seadnud üles lõksud – me ehitame oma peas üles maailma. Me konstrueerime mudelid sellest, mis on võimalik ja mis on võimatu. Meie jaoks tundub see millegipärast olevat elulise tähtsusega mitte ületada neid piire. Kas see on ühiskonna poolt seatud norm või tuleneb see mingist muust vajadusest, ma ei tea, aga nii me teeme.

Piirangud on meie pimekohaks. Me ise ei mõista, et me oleme enda teele seadnud tõkkepuu.

Aga sama palju kui see tõkkepuu on nähtamatu, on ta efektiivne – ta hakkab mõjutama seda, kuidas me oma elu elame. Kui me oleme täie kindlusega loonud endale maailmapildi, kus pole võimalik saada rikkaks, edukaks, õnnelikuks või mis iganes su eesmärk võib olla, siis sa muud ei näegi kui piiranguid.

Kas sa oled piirangutele või võimalustele keskenduv inimene?

Sul on olemas mingi harjumuspärane fookus. See on sisse kulunud teekond sinu närvirakkude vahel, mis ühendab erinevaid ettekujutusi. See on see, mille peale sa oled harjunud mõtlema.

Kas sa mõtled sellest, kui igav, saamatu, nõrk, tagasihoidlik, oskamatu, halbade harjumustega sa oled? Või mõtled sa sellest, mida kõike sa võid saavutada, kui sa hakkad enda piire laiendama?

Sest see on nii – see, mille peale sa mõtled, seda sa ka vastu võtad.

“We become what we think about all day long.” -Earl Nightingale.

Kui sa keskendud pidevalt oma puudustele, isegi kui sa teed seda sellest vaatenurgast, kuidas nendest üle saada, siis sa kasvatad nende võimu enda üle.

See on paradoksaalne, aga kui sa mõtled oma piirangutest, isegi kui sa mõtled, et kuidas seda ületada, siis su piirangud hakkavad ikkagi kasvama.

Eesmärk on oma piirangutest budistlikult lahti lasta (zenilik seis) ja neist mitte hoolida.

Jah, neist peab olema teadlik ja nad ei tohiks suruda oma pimekohta ja neid ignoreerida. Aga neile pole mõtet keskenduda. Lase lahti.

Hinga vabalt. Unusta kõik mõtted.

Ja nüüd tekita üks uus mõte – kuhu sa tahad liikuda?

Mõtle selle peale, kuhu sa tahad välja jõuda.

Pole mõtet elada oma elu, reageerides välistele sündmustele ja oma keskkonnale.

Rahuldav elu on vaid selline, mis luuakse oma sisemistest ettekujutustest lähtuvalt. Vormi maailma oma ümber, mitte ära lase maailmal sind ennast vormida.

Too oma “kontrollkese” sissepoole, ehk lihtsamalt öeldes – hakka nägema maailma nii, et sina mõjutad seda ja sina lood seda.

Sest väljastpoolt tuleb väga vähe mõjutusi, mis looksid sulle parema elu kui ta praegu on. Sul võib olla mõni hea toetaja, kes sind edasi lükkab ja motiveerib sind saavutama, aga selleks, et tema saaks sulle mõjuda, pead sina kõigepealt võtma vastutuse oma elu eest ja hakkama reaalselt midagi korda saatma.

Vaata oma sisemisse vaimusilma ja näe, mis seal peitub. Ja too siis see kõik oma seest välja ja lase sellel väljenduda reaalses maailmas.

Hakka looma elu oma ümber.

Siis saavad su toetajad sind ka aidata. Ja nii saad sa endale leida juurde ka uusi hoolivaid inimesi, kes näevad head asja ja panevad sellele oma käe alla.

Keskendu võimalikule, mitte võimatule.

Peep.

Oh no!

Maailma kui sellist ei eksisteeri. See, mida sa arvad ennast enda ümber nägevat, on kõik sinu peas – see on maailm, mille sa oled oma arusaamiste järgi üles ehitanud. Ja igaüks meist näeb selle tõttu maailma erinevalt.

Su ümber on hetkel väga palju informatsiooni, mida sa ei märka. Kui palju on toas su ümber sinist värvi? Vaata ringi, otsi midagi sinist. Veel midagi. Üks asi veel.

Nii, ja nüüd ütle mulle ilma ringi vaatamata (võib-olla pane silmad kinni), kui palju sa nägid enda ümber rohelist?

Aju peab osa informatsioonist välja filtreerima, muidu ei oleks meil võimalik elada. Kui sa peaksid järgi mõtlema iga liikuva objekti kohta, mis asi see on ja kuhu teda lahterdada, siis niipea kui sa ei viitsi enam selle peale mõelda, ületad valel ajal teed ja jääd auto alla. Karm, aga tõsi.

Me aju teeb tillukese aja jooksul suure hulga otsuseid selle kohta, milline on oluline info ja milline pole.

Ja selle põhjal, mis meie teadvusesse jõuab, me valime ka, kuidas käituda.

Kui sa loed iga päev lehest õnnetuste ja surmade kohta, siis keerlevad sellised mõtted su alateadvuses ringi (teaduslikult ja targana kõlavalt öeldakse, et need skeemid on aktiveeritud) ning tulemus on see, et edaspidi sa märkadki järjest rohkem su ümber surma ja õnnetusi. Kurb tõsiasi on see, et sa märkad enda ümber eelkõige seda, mida sa oma varasema elu jooksul oled tähele pannud ja meelde jätnud.

Aga see võib olla tegelikult ka suurepärane tõsiasi. Juhul, kui sa märkad vaid häid uudiseid.

There is nothing either good or bad, but thinking makes it so. -William Shakespeare

Mina teen niimoodi – igale asjale, mis juhtub või uudisele, millest ma kuulen, ma vastan mõttes: “See on suurepärane!”. Kuulsin seda soovitust inglise keeles – “That’s great!”. Ma teen seda igal võimalikul juhul.

Jah, isegi kui see on kõige hullem asi, mis minuga juhtuda võis. Ja vahel ongi üpris raske ja see ei paista mõjuvat, kui ma ikka täiesti rööpast väljas olen.

Aga tavaliselt see toimib. Kui sa endale ütled, et see on suurepärane uudis ja sunnid ennast seda uskuma, siis leiadki sealt selle positiivse külje, mis seal igal juhul olemas on. Igas ohus peitub võimalus.

Kui sul kaob halbade uudiste peale kohe motivatsioon ära, siis proovi seda. Kui sa ennast tunned pidevalt hästi ja rahulolevana (kuna kõik, mis sinuga juhtub, on suurepärane), siis sa oled ka motiveeritud ettetulevaid probleeme lahendama.

Sest see pole mõeldud enese petmiseks ja kurva reaalsuse õnnelikuks mõtlemiseks. See on suunatud pigem sellele, et sa tunneksid ennast jätkuvalt hästi ja teovõimelisena, ning sul säilib võime oma probleemid ära lahendada. Ma sisimas ju tean, et probleem on siiski olemas, isegi kui ma samal ajal tean, et see on suurepärane uudis. Ma tahan ta ikkagi ära lahendada.

Ja hea tujuga on kõige parem katsumuste vastu minna.

Peep.

PS. Postitus, millega ma alustasin – “30 päeva eduni”, pandi värskesse Blogilehe numbrisse. Viska pilk peale – http://blogileht.ee/. Nagu ajaleht, aga veel parem.

Mu eelmine postitus tõi vastukajaks ühe mõtlemapaneva kommentaari, mille üle ma olen järgi mõelnud. Mu üldine mõte selle artikliga oli tutvustada lihtsat tehnikat, mille abil muuta oma mõtteid selliseks, et need toetavad sind sinu tegevustes. Selleks, et sa ei peaks oma ettevõtmistes pidevalt kaklema oma peas ringi käivate kahtlustega.

Kommenteerija võttis kinni kahest lausest, mille ma eraldi välja tõin:

Mõtle ainult sellele, mida sa tahad saada, mitte sellele, mida sa ei taha. Mõtle oma eesmärgile, mitte takistustele selle ees.

Väga paljudel inimestel on harjumus kogu aeg rääkida sellest, miks nad EI SUUDA midagi teha. Me teame küll neid vabandusi. Inimene võib tahta küll rikkaks saada, aga sisimas teada, et:

• tal puudub selleks vajalik enesedistsipliin
• ta on selleks juba liiga vana (või – et ta on selleks veel liiga noor)
• tal ei ole praegu vajalikke oskusi ega kogemusi
• tal ei ole vajalikke tutvuseid
• ta ei tea, kust alustada
• ta ei suuda otsustada, millega tegeleda
• jne.
• jne.

Need on kõik väga mõjuvad põhjused, miks mitte oma ettevõtet alustada (või kasvõi ka, miks mitte uut töökohta otsida). Aga nad ei pea seda olema.

Kui sa mõtled kõigile nendele vabandustele, siis sa mõtledki nad enda jaoks nii läbi, nii et nad muutuvad väga tugevateks ja sa ei näegi teist teed. Aga proovi mõelda nii, nagu ma soovitasin seda eelmises postituses teha. Võta iga probleem või frustratsioon, mis sul on, ja pööra see kuidas-küsimuseks.

• Kuidas teha neid asju, mida ma tegema pean?
• Kuidas pöörata vanus enda kasuks?
• Kuidas omandada vajalikud oskused ja kogemused?
• Kellega ma tahan tutvuda?
• Mis on esimene asi, millega ma tahan tegeleda?
• Kuidas välja valida, millega oleks mõttekas tegeleda?

Endale selliste küsimuste esitamine hakkab pikapeale mõjuma ja sa hakkad taipama, et võib-olla on vastus kusagil olemas (kas sa kujutad ette, kui palju raamatuid on miljonid inimesed jõudnud aja jooksul kirjutada? Kui palju on ainult Eestiski inimesi, kellel need teadmised on olemas? Kuskil on vastus olemas!)

Su põhiline fookus võib olla küsimusel, kuidas oma eesmärki saavutada, või küsimusel, miks ma ei suuda seda saavutada. Aga mõlemal juhul on sul õigus ja sa leiad mõlemal juhul üles vastused. Ja sa hakkad neid uskuma.

See oli mõte, mida ma tahtsin nende kahe lausega edasi anda ja see on tegelikult minu viga, et ma ei teinud seda piisavalt selgeks. Kommentaar, mis ma sain, võttis sellest asjast teise nurga alt kinni.

Ma saan aru, et positiivsest mõtlemisest on kasu, aga ignoreerides takistusi tee peal ees jooksed peaga vastu posti. Maailm on täis näiteid inimestest, kes unistustes pilvedes hõljusid ja reaalsust ignoreerides nii endale kui ka miljonitele teistele häda kaela tõid. Praeguse majanduslanguse, finantskrahhi ja lõhkenud finantsmulli autoriteks olid positiivseid mõtteid täis inimesed, kes takistusi ignoreerisid.

Ta toob veel näiteid majandusest ja krahhidest, isegi massimõrvaritest (!) ja vastutustundetutest inimestest, kes purjus peaga lapsi alla ajavad (!).

Reaalsustaju

Sellised on sõnad. Nendega manipuleerides võib jätta mulje, justkui ma soovitaksin mõtteviisi, mis viib üleilmsete majanduskrahhideni ja miljonite inimeste mõrvamiseni.

Inimene järgib loomupäraselt ühiskonna seatud sotsiaalseid norme. Loomad rahuldavad oma vajadusi siis, kui neil vajadus tekib, viisil, mis on neile instinktiivselt sisse programmeeritud. Aga inimene on elu jooksul ära õppinud, et ei ole sobiv hakata tänaval urineerima või tühja kõhu korral astuda sisse toidupoodi ja hakata seal sööma. Sellepärast ma ei pea hakkama täpsustama, et kui ma soovitan mõelda ainult oma eesmärkide saavutamisest ja mitte takistustest nende ees, siis sellega ma ei mõtle, et sa võiksid hakata seadusi rikkuma või korraldama petuskeeme.

Need üksikisikud, kes käituvad ebaeetiliselt ja norme mitte järgides, on alati olemas ja nendega tegelemiseks ongi meil olemas ühiskondlik institutsioon nimega seadus.

Aga see kommentaar pani mind mõtlema selle üle, milline seos on positiivse mõtlemise ja enesepetmise vahel.

Nagu nüüdseks olen selgitanud, siis see tehnika – probleemide ümber pööramine kuidas-küsimusteks nõuab seda, et sa endale üldse tunnistaksid, et sul probleemid on (ja sellest rääkis ka mu üle-eelmine postitus). Siis sa saad hakata leidma neile lahendust.

Ma arvan nüüd, et viga oligi selles, et need mu kaks lauset olid liiga üldised. Ma sõnastan nad ümber täpsemaks:

Tunnista endale, millised takistused seisavad sinu ja su eesmärgi vahel. Aga siis ära mõtle sellele, kuidas neid ületada. Mõtle sellele, mis on su tegelik eesmärk ja kuidas takistused ümber pöörata tugevusteks.

Kommentaar mainis, et kui Eesti ettevõtjad ignoreeriksid takistusi, mis nende ees on, siis oleks meil praegu 100 000 töötu asemel 500 000 töötut. Ja sellega ma oleksin teatud piirini isegi nõus (kuigi Eestis ei ole praegu 100 000 töötut, vaid umbes 60 000). Aga takistuste ignoreerimine ei olegi see, mida ma soovitan. Minu soovitus on leida viise, kuidas takistustest mööda saada. Aga mitte teha seda fookusega takistustel, vaid fookusega eesmärgil.

Seega, niikaua, kui sa endale tunnistad, et sul on probleemid, isegi, kui sa nende peale ei mõtle, vaid mõtled, kuidas oma eesmärki saavutada hoolimata oma takistustest, siis see ei ole enesepetmine.

Loodan, et see tegi mu vaatepunkti selgemaks. Kui ei, siis ootan diskussiooni jätkumist. On suurepärane lugeda asju, mis mu vaatepunkti avardavad ja panevad asju veidi teise nurga alt kaaluma.

Peep.