Maailm on sinu auster! (Peep Pullerits)

Pildi autor Flickri kasutaja benefit of hindsight.

Seda on enda juures kõige raskem aru saada – mis on sinu pimekohad. Need on faktid, mida sa ei taha endale tunnistada ja asjad, millest sa pole isegi teadlik – ka parima tahtmise juures ei saaks sa neid endale tunnistada. Tavaliselt oleme aga teiste inimeste jaoks kui avatud raamatud – meie nõrkused ja pimekohad paistavad ülihästi teistele välja. Sama kehtib ka siin – minul kui blogi kirjutajal on kindlasti palju veidrusi, imelikke harjumusi ja hoiakuid, mis siit välja paistavad. Minu enda jaoks on minu mõttemaailm mugav koht (veedan ma seal ju kogu oma päeva), aga lugeja jaoks, kelle hoiakud ja mõtteharjumused erinevad minu omast, paistavad need välja kui punane lipuke valgel taustal.

Ja niimoodi me oleme endale seadnud üles lõksud – me ehitame oma peas üles maailma. Me konstrueerime mudelid sellest, mis on võimalik ja mis on võimatu. Meie jaoks tundub see millegipärast olevat elulise tähtsusega mitte ületada neid piire. Kas see on ühiskonna poolt seatud norm või tuleneb see mingist muust vajadusest, ma ei tea, aga nii me teeme.

Piirangud on meie pimekohaks. Me ise ei mõista, et me oleme enda teele seadnud tõkkepuu.

Aga sama palju kui see tõkkepuu on nähtamatu, on ta efektiivne – ta hakkab mõjutama seda, kuidas me oma elu elame. Kui me oleme täie kindlusega loonud endale maailmapildi, kus pole võimalik saada rikkaks, edukaks, õnnelikuks või mis iganes su eesmärk võib olla, siis sa muud ei näegi kui piiranguid.

Kas sa oled piirangutele või võimalustele keskenduv inimene?

Sul on olemas mingi harjumuspärane fookus. See on sisse kulunud teekond sinu närvirakkude vahel, mis ühendab erinevaid ettekujutusi. See on see, mille peale sa oled harjunud mõtlema.

Kas sa mõtled sellest, kui igav, saamatu, nõrk, tagasihoidlik, oskamatu, halbade harjumustega sa oled? Või mõtled sa sellest, mida kõike sa võid saavutada, kui sa hakkad enda piire laiendama?

Sest see on nii – see, mille peale sa mõtled, seda sa ka vastu võtad.

“We become what we think about all day long.” -Earl Nightingale.

Kui sa keskendud pidevalt oma puudustele, isegi kui sa teed seda sellest vaatenurgast, kuidas nendest üle saada, siis sa kasvatad nende võimu enda üle.

See on paradoksaalne, aga kui sa mõtled oma piirangutest, isegi kui sa mõtled, et kuidas seda ületada, siis su piirangud hakkavad ikkagi kasvama.

Eesmärk on oma piirangutest budistlikult lahti lasta (zenilik seis) ja neist mitte hoolida.

Jah, neist peab olema teadlik ja nad ei tohiks suruda oma pimekohta ja neid ignoreerida. Aga neile pole mõtet keskenduda. Lase lahti.

Hinga vabalt. Unusta kõik mõtted.

Ja nüüd tekita üks uus mõte – kuhu sa tahad liikuda?

Mõtle selle peale, kuhu sa tahad välja jõuda.

Pole mõtet elada oma elu, reageerides välistele sündmustele ja oma keskkonnale.

Rahuldav elu on vaid selline, mis luuakse oma sisemistest ettekujutustest lähtuvalt. Vormi maailma oma ümber, mitte ära lase maailmal sind ennast vormida.

Too oma “kontrollkese” sissepoole, ehk lihtsamalt öeldes – hakka nägema maailma nii, et sina mõjutad seda ja sina lood seda.

Sest väljastpoolt tuleb väga vähe mõjutusi, mis looksid sulle parema elu kui ta praegu on. Sul võib olla mõni hea toetaja, kes sind edasi lükkab ja motiveerib sind saavutama, aga selleks, et tema saaks sulle mõjuda, pead sina kõigepealt võtma vastutuse oma elu eest ja hakkama reaalselt midagi korda saatma.

Vaata oma sisemisse vaimusilma ja näe, mis seal peitub. Ja too siis see kõik oma seest välja ja lase sellel väljenduda reaalses maailmas.

Hakka looma elu oma ümber.

Siis saavad su toetajad sind ka aidata. Ja nii saad sa endale leida juurde ka uusi hoolivaid inimesi, kes näevad head asja ja panevad sellele oma käe alla.

Keskendu võimalikule, mitte võimatule.

Peep.

Pildi autor Jim Frazier.

Inimene on nagu tehas. Ressursid tulevad sisse, neid töödeldakse ja kasutatakse erinevatel viisidel ära, ning seejärel saadetakse liinilt välja tulemused. Inimese puhul on ressursid aeg, energia, raha, võimalused, teadmised, kontaktid, jne. Iga päev möödub nii, et me kas teadlikult või automaatselt teeme otsuseid (aju on väga hea ja väga kiire otsustaja) selle kohta, kuhu oma ressursid paigutada, milliste tegevustega tegeleda ja milliseid tulemusi saavutada.

Enamasti siiski aga käib see automaatselt.

Arengu ja kasvu aluseks ongi see, et sa ei lase oma elul mööduda nii, nagu ta ise kujuneb – olles niiviisi saatuse ohver, vaid muutud teadlikuks. Su elu hakkab muutuma selliseks, nagu sa tahad, siis, kui sa lülitad lõpuks selle kuradi autopiloodi välja ja hakkad MÕTLEMA.

Meil kõigil on elus palju probleeme ja palju puudusi. Sisimas ei taha keegi meist olla halb inimene ja seetõttu meil on olemas motivatsioon need probleemid ka lahendada. Kahjuks aga ei meil alati kõige paremaid teadmisi selle kohta, kuidas nende probleemidega tegeleda. Ja me jookseme sihitult ringi. Lõpuks võib-olla anname üldse alla.

Nii juhtub siis, kui sa hakkad tegelema tulekustutamisega ja probleemide kõrvaldamisega. Kas seda probleemi oleks üldse vaja lahendada?

Rajalt välja sõitmast (no nii ei saa ju rallit sõita) takistab sind see, kui sa keskendud tugevalt ühele lihtsale küsimusele.

Millist tulemust ma tahaksin näha?

Ehk siis – mida ma üritan siin tegelikult saavutada, ja kuidas ma seda praegu teha üritan?

Läheme tehase juurde tagasi. Kui sul on probleemid, siis on asi selles, et su ressursse ei kasutata ära õigel viisil ja seega tulevad välja ka kehvad tulemused. Ja vaatepunkt kipub meil olema liinitöölise oma – me näeme ainult protsesse, mis toimuvad (kui sedagi) ja sisse tulevad ressursid ning välja minevad lõpptulemused ei jää vaatevälja.

Kui sa ei tea, kuhu sa lähed, viib iga tee sind sinna. Aga kui sul on teada, mis peaks olema lõpptulemus, siis sa võid näiteks otsustada, et tegevused, mida sa praegu teed, ei vii sind sinna. Ja võid nad lõpetada.

Elu seisnebki selles – tulemuste saavutamises. Muidugi, kui sa tahad tulemusi saavutada, pead sa ka nautima protsessi, aga lõpuks on siiski oluline see, et tulemused oleksid olemas ja seda võimalikult vähese vaevaga (jutt on muidugi teine, kui me räägime õppimisest ja kogemuse saamisest).

See on üks asi, mida tuuakse töökuulutustes regulaarselt välja, eriti initsiatiivi nõudvates positsioonides – tulemustele suunatus (results-oriented).

Kui sa oled tulemustele suunatud, siis sa taipad ka ära selle, kui juhtub nii, et tegevus, mida praegu teed, viib sind hoopis mingile teisele tulemusele või siis ei ole nii efektiivne, kui mõni teine talitlusviis.

Elu elamine seisneb tulemuste saavutamises. Äri areng peitub tulemuste saavutamises.

Kuidas tulemusi saavutada? Kuidas asjad ära teha? See on juba selline küsimus, mille lahendamine on elukestev töö.

Nii et, milliseid tulemusi sa täna tahad?

Peep.

PS. Olen nüüd ka Twitteris, jälgida saab mind siit.