Maailm on sinu auster! (Peep Pullerits)

Okei, sissejuhatuseks – lugesin eile õhtul süvenemisega ja suure huviga Tim Ferrisse blogi. Kui sa ei tea, kes on Tim Ferriss, siis sa peaksid ennast kurssi viima – see on seda väärt. Vihjeks: ta kirjutas raamatu nimega “Neljatunnine töönädal”.

NB: Mu palve kuulda sinu lugusid inimestest, keda sa tead, on selle artikli lõpus. Kui sa ei taha kõike lugeda, siis vaata ainult lõppu. Ma oleksin sulle tänulik.

Tim Ferrisse postitus, kus ta tutvustab ühte teist blogijat, algab väga huvitava lausega:

To learn a skill, I often look — not for the best in the world — but for people who’ve made the greatest progress in the shortest period of time.

Miks see nii oluline on? See hakkab väga suurt rolli mängima, kui sa hakkad mingit uut oskust õppima, võib-olla mõnda oma harjumust muutma, oma mõtteviise arendama. Ükskõik – aga sa tahad oma isiksust arendada. Osata midagi paremini teha, kuhugi kiiremini jõuda.

Üks kõige kiiremaid viise mingi oskuse omandamiseks on kopeerida kedagi, kes on juba edukas. Eriti kui me räägime asjadest, mis nõuavad sinult vaatepunkti või mõtteviisi muutumist – näiteks avalik esinemine, suhtlemisoskused, kõik emotsionaalsed oskused. Füüsiliste oskuste arendamisel spordis on see muidugi ka väga tugev õppimise allikas. Aga spordis sa pead ka muidugi trenni tegema ja oma keha vormi saama.

Niisiis, sa hakkad otsima kedagi, keda endale eeskujuks võtta ja kelle alateadlikke mõtteviise ja hoiakuid endale omaks võtta. Üks viis seda teha on vaadata töid, mis too inimene juba on teinud ning lasta oma alateadvusel ülejäänud töö ise ära teha. Toimib hästi.

Kui sellest jääb väheks, võib lisaks inimeselt endalt juurde küsida – räägi mulle, kuidas sa seda tegid? Mis sinu peas toimub, kui sa pintsli lõuendile vajutad või jala mänguväljaku murule paned? Ja siis üritada mõista neid seoseid ja mõtteprotsesse, mis selle geeniuse peas toimuvad.

Kõik on justkui kena, aga probleem tekib siis, kui inimene lihtsalt ei oska seletada! Kui sa räägid inimesega, kes on kogu elu osanud väga hästi joonistada, siis ta ei oska tingimata meelde tuletada esimesi samme, mis ta tegi, et joonistama õppida. Inimene, kes pidudel on väga karismaatiline ja tõmbab inimesi endale ligi, võib selline olla alates oma noorusest. Tema ei oskaks sulle samuti väga selgelt öelda, mida teisiti teha, et ka omandada oskust olla särav ja positiivne. Ta võib sulle öelda “ole lihtsalt sina ise” ja kõik.

Mida sellise nõuga peale hakata?

Kõige kavalam on küsida nõu inimestelt, kes on mingis tegevuses olnud väga halvad, aga väga kiiresti õppinud asja selgeks. Otsi inimesi, kes on kõige lühikesema aja jooksul teinud kõige suuremaid edusamme. Mitte neid, kes on oma asja alati osanud.

Sest neil on veel meeles, kuidas nad õppisid ja mis samme nad selleks tegid. Sealt tuleb tõenäoliselt häid vastuseid.

Kuidas kiiresti ennast motiveerida…

…on küsimus, millele ma otsin vastust. Ma olen kuulanud ja lugenud paljude “gurude” ja õpetajate soovitusi ja praktikas läbi proovitud samme selles suunas. Aga sellest võib mõnikord väheks jääda.

Ma tahaksin teada, mida “igapäevased” inimesed nagu sina ja mina, kes ei teeni teiste inimeste õpetamisega miljoneid, tegelevad oma motivatsiooniküsimustega.

Niisiis, siin on minu palve:

Kas sa tunned mõnda sõpra, kelle elu pole olnud korras, kuid kes on leidnud endas sädeme ennast ületada, areneda ja edasi liikuda ning kes on tänu sellele saavutanud edu? See võib olla ükskõik mis tähenduses või valdkonnas.

Kirjuta mulle sellest, palun. Kui sa ei taha pikalt kirjutada, siis sea enda limiidiks viis lauset ja proovi mulle sellest niiviisi teada anda.

Ma ütlen seda, et need teadmised ei jääks ainult minu kätte.

Aitäh juba ette kõikidele headele inimestele!

Peep

Tim Ferriss on lahe tüüp. Reisib mööda maailma, tegeleb saja erineva hobiga maailmatasemel, õpib (ja räägib) keeli. Aega tal on seda teha küll, kuna vabanes ammu 9-to-5 tööst, loeb oma ärimeile iga esmaspäev tund aega ja tööd teeb ka umbes neli tundi nädalas. Seda vähemalt oma raamatu kirjutamise ajal.

Hakkasingi seda lugema – kurikuulus Neljatunnine töönädal (raamatukogust saab ka, otsi vaid üles). Elumuutev kogemus, erinevalt paljudest teistest sellelaadsetest raamatutest ei suuda ma eriti rohkem kui ühe peatüki päevas lugeda, kuna mõtteainet ja inspiratsiooni on nii palju.

Jõudsin eile peatükini infodieedist. Ja see tabas mind otse kahe silma vahele – põmm. Jutt käib minust. Ma olen infojunkie, kuulates igal vabal hetkel audioprogramme (normina muidugi kahte-kolme erinevat korraga), lugedes raamatuid ja arvutis pidevalt Google’ist mingit infot välja otsides, blogides ringi tõmmeldes ja Facebookis aega raisates.

Muidugi järgin ma oma sõnu ja teen asju täna ja ei lükka edasi ja seega teen ma alates tänasest nädalase infopaastu.

Selle aja jooksul:

• Ma ei surfa internetis – see on vabalt suurim ajaraisk. Selle alla käib Facebook ja orkut (välja arvatud sõnumite lugemiseks-kirjutamiseks). Siia alla käivad erinevad blogid, portaalid, kodulehed, jne. jne.
• Meile loen ja neile vastan vaid korra päevas.
• Loen ainult ühte raamatut korraga – see on samuti üks mu energia mõttetu kasutamine. Tähelepanu hajub, kui üritad mitut asja korraga õppida. Siia alla käivad ka audioprogrammid – ainult üks korraga ja ainult siis, kui parasjagu mõni raamat pooleli pole. Aga praegu on pooleli Ferrisse raamat.
• Ei kuula raadiot ja ei vaata telekat. Aga neid pole ma juba peaaegu aasta teinud, nii et sellega on korras.
• Ei loe uudiseid. Sellega sama – ma pole uudiseid regulaarselt lugenud alates Tallinnasse kolimisest.

Sellega hoian kokku palju energiat ja aega, mida saan kasutada oma eesmärkide ja projektide ellu viimiseks.

Reeglid on tegelikult veidi täpsemad, nii et huvilistel soovitan haarata raamat ja ise järgi vaadata.

Aga nii see on – alustan nädalase paastuga.

Peep.